Doktor Živago . Boriss Pasternak . 1960a

Heas korras raamat, mille tiitellehel 1966a pühendus.
Boriss Pasternak Doktor Živago
519-leheküljeline kõvas köites romaan
Vaba Eesti 1960.
Nobeli 1958. a. kirjandusauhinna määramine Boriss Pasternakile ja sellele järgnenud reageering Kremlis tekitas «Doktor Živago» ümber ülemaailmse sensatsiooni ja mõjus poliitilise skandaalina. Romaani autor külvati üle ründamiste, hukkamõistude ja sõimuga nõukogude ajakirjanduses; Nõukogude Kirjanike Liit heitis ta oma liikmete hulgast välja, kustutas ta kirjaniku nime ja pani valitsusele ette, võtta Pasternakilt nõukogude riikkondsus. Nördimus ulatus üleskihutatud massidessegi: kirjaniku kodu ees toimus demonstratsioon, kus kanti plakateid kirjaga «Juudas välja!» Oli hulgaliselt juhtumeid, kus «Doktor Živago» hukka mõisteti ilma et teost loetudki oleks. Milles seisnes Pasternaki «kuritegu»? Selles, et romaanis väidetakse, et oktoobrirevolutsioon ei ole toonud midagi positiivset, vaid üksnes pahet ja viletsust. Nõukogude korda kritiseerivate kohtade alusel romaanis leiti Moskvas, et teos olevat «sügavalt ebaõiglane revolutsiooni, kodusõja ja revolutsioonijärgsete aastate kujutamises», et Pasternak olevat muutunud «kodanliku propaganda tööriistaks», et kui «poliitiliselt ja moraalselt langenud inimene» olevat ta arendanud «reeturlikku tegevust nõukogude rahva, sotsialismi, rahu ja progressi suhtes, mille eest talle külma sõja õhutamise huvides tasuti Nobeli preemiaga» jpm. Mindi koguni nii kaugele, et Pasternakki nimetati avalikult «seaks, kes oma enese söögiküna reostab». Selle klaperjahi tagajärjel kirjanik, kes alul Nobeli auhinna määramist telegrammiga oli kviteerinud, milles ta teatas, et ta äärmist tänulikkust, uhkust ja üllatust tunneb, loobus nii auhinnast kui Stockholmi sõidust. Artur Adson