Eesti looduse vägi . Hendrik Relve

Heas korras raamat!

Hendrik Relve
Eesti looduse vägi
232-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Koolibri 2008

TUTVUSTUS
Raamat kõneleb sellest, mis on Eesti looduses vägevat ehk erilist. Seda tehakse nähtuna kahest vaatenurgast. Esiteks tuuakse välja jooni, mis on tähelepanuväärsed, kui vaadata Eestit kaugemalt, Euroopa taustal või isegi veelgi kaugemalt (pankrannik, meteoriidikraatrid, puisniidud jne). Autor pakub siin tihti võrdluseks paiku mujal maailmas, kus ta viibinud. Teisalt kirjeldatakse paiku ja objekte meie looduses, mida eesti rahvas ise on oluliseks pidanud, mille järgi Eestit ja oma identiteeti määratlenud (näiteks Taevaskojad Ahja jõel, Ontika pank, Suur Munamägi), või siis paiku ja objekte looduses, mille kohta ohtralt pärimusi (ohvriallikad, pühapuud jne). Peatükkide ülesehituses lähtutakse n.ö võtmepaikadest, mida käsitletakse põhjalikumalt, edasi tutvustatakse teisi sarnaseid paiku Eestis ja tehakse siis üldistusi. Kirjutuslaad on esseistlik, teksti on põimitud autori arutlusi, isiklike muljeid ja elamusi. Raamatu algusosas on põhirõhk eluta loodusel, lõpuosas elusloodusel. Raamat on mõeldud kõigile loodusesõpradele.Sisukord:Kuidas aru saada Eesti looduse väest?Puisniidul, elaval muinasaja maastikul

Kummelön – kaunis kui unenägu
Eesti eluküllasemaid kooslusi
Laelatu – taimeliikidelt ruutmeetril maailma tippude seas
Tükike muinasaja maastikku
Toimiti loodusega käsikäes
Puisniidud nõuavad hooldamist
Euroopa kultuuriloo esinduslikud killud
Nedremaa kutsubLoopealsete ilmet kujundab rahvuskivi
Suure alvari südames
Aruküla loopealne – minu lapsepõlve mängumaa
Taimede kasvukohana sarnaneb loopealne osalt stepiga, osalt tundraga
Muistse põllunduse häll
Loopealsete väärtused on teisenenudPankranniku kivine kroonika
Kuningatoolil, Läänemere ühel kõrgemal kriidikaljul
Paekallas – kaljumaastiku mall eestlasele
Pangaalusel metsal on kuukressi lõhn
Kivine raamat 70 miljoni aasta pikkusest ajaloost
Maailma stabiilseim pankLindude rände ristteedel
Ottenbys, linnusõprade kohtumispaigas Läänemere vastaskaldal
Kablis on sügisrändel arvukaimad pöialpoiss ja rasvatihane
Matsalu rannaniidud kaiguvad kevaditi laglehäältest
Salmi rannaniit on teadaolevalt Euroopa suurim
Kasari luhaniitudel peab heinategu jätkuma
Pesitsusvõimalusi pakub Läänemere randade kõige ulatuslikum roostik
Lääne-Eesti rannik on linnusõbra paradiisTagasi allikatele
Islandi geisri juures
Eesti lätted on vaheldusrikkad
Allikas on maapinnale jõudnud põhjavesi
Retk Norra allikatele algab Külmlätte juurest
Sopa allikas on Eesti sügavaim
Pandivere allikatering kui kuninglik kroon
Pandivere põhjavee puutumatus on Eesti vete puhtuse pandiks
Laiuse allikas aidanud ilma muuta
Saula Siniallikas parandanud haigusiSalaojadel ja karstiväljadel
Vooluvesi uuristab paekivisse käigustikke
Kostivere skulptuuride aias
Muist koopaid on jäänud saladuseks
Suurallikat koos naaberlätetega võib pidada Eesti üheks veerikkamaks allikaterühmaks
Kuivajõel saab suurvee ajal korraldada raftingut
Tuhala nõiduslikud maasoonedRahnuderikkal maal
Rändkivid Eesti–Soome sillaks
Kivikülvid, ränd- ja hiidrahnud, rändpangased
Milline on Eesti suurim hiidrahn?
Kogukaim hiidrahn võib asuda merepõhjas
Hiidrahnude poolest rikkaim maa Euroopas
Kivid loovad lugusid
Milliseid rituaale kultusekivide juures sooritati?Meteoriidikraatrid kätkevad mõistatusi
Meteori kraater Arizonas – maailma tuntuim meteoriidikraater
Kaali – Saaremaa kuulsaim looduseime
Esimene teaduslikult tõestatud meteoriidikraater Euroopas
Millal ikkagi plahvatus toimus?
Saaremaa Suur Pauk võis vajutada jälje pärimuskultuuri
Euroopa efektseim kraatriväli
Simuna kraater on väikseim
Kõige vägevam kraater asub NeugrundilLiivakiviseinte ja koobaste juurde
Colorado jõgi – Suure kanjoni suur kujur
Ahja taevaskodasid on samuti vorminud jõgi
Taevaskoda pidavat tähendama looduse pühakoda
Neitsikoopa ja Emalätte kohta on teada värvikaid pärimusi
Uku koobas olnud muiste pühapaik
Muistsetest liivakivikoobastest on suurimad Helme ja Aruküla koopad
Eesti avaraimad, Piusa liivakivikoopad ootavad külastajaidBaltimaade kõrgeimatel tippudel
Jotunheimenis – Norra katusel
Kas Eesti kõrgeima tipu nimi peaks olema Suur Munaküngas?
Haanja kõrgustik – nagu õllekõht Eesti tasastel maastikel
Suurele Munamäele jääb lätlaste Gaizinkalns alla 7 meetrit ja leedulaste Juozapine 24 meetrit
Kui siit pilvepiirilt alla vaatan…
Suure Munamäe torn on kasvanud võidu kuuselatvadega
Vällamäel asub üks Eesti uhkemaid põliskuusikuid ja sügavaim soo
Suhteliselt kõrguselt on Eesti kõrgeim Kohtla-Järve poolkoksi kuhjatisKuidas mõõta põlispuude vägevust?
Maailma suurimalt puult mõõtu võtmas
Mis on puu vägevuse mõõt?
2008. aastal oli Eesti kõrgeim puu Järvselja kuusk
Jämedaimad on Tamme-Lauri tamm ja Rasina remmelgas
Vanimad mõõdetud puud on Tamme-Lauri tamm, Pedassaare mänd ja Täri pärn
Puude vägevust suurendab seotus ajalooliste tegelastega
Ülendi ohvripärnal on eriskummaline välimus
Ranna tamme kohta on kirjas eriti ohtralt pärimusiMetsad hoiavad elurikkust
Baikali-taguses taigas
Taiga – maakera igihaljas kroon
Järvselja metsakvartal on kõige kauem ametliku kaitse all olnud mets Eestis
Tunne kui hiiemetsas
Ei ole elavamat asja kui surnud puu
Lindjärve kuusikus – tüüpilises Eesti põlismetsas
Eesti metsade pindala on viimase poolsajandiga kasvanud ligi kahekordseks
Kodu rohkem kui pooltele Eesti ohustatud liikidele
Nagu kolmekihiline kookSoode riigis
Okavango delta loomaparadiisis
Soomaa viies aastaaeg tuleb igal aastal isemoodi
Tulvaveed on kujundanud rahva kombeid
Ühetüvelootsik on omane nii Soomaale kui ka Okavangole
Emajõe-Suursoos laiub Eesti suurim deltasoostik
Deltasoostikus peitub hulgaliselt avastamisväärseid soosaari
Kakerdaja rabasse minnakse Noku talukoha juurest
Raba meenutab tundrat
Raba on Eesti ürgseima ilmega maastikKohanimed ja loodusobjektid