Klaasmaastikud

UDUNE ÕHTU
Ei sõna ega laul – üks ohe ainult
veel ujub uduvoos
ja kajab vastu mäelt ja tühjalt vainult,
siis hoopis hajub soos.

Ei ühtki hingelist, ei elumärki,
ei päikest ega kuud.
Kõik on nii rõõmutu ja isevärki
ja mul ei ole suud.